Egge Kulbok-Lattik (PhD)

(+ 372) 58 18 0723
Egge.Kulbok-Lattik@ut.ee

Alustasin nõukogude kultuuritöötajana, olen olnud festivali produtsent ja peakorraldaja, mida tehes sain tunda ka kultuuripoliitika mõju nö omal nahal. See ajendas mõtlema ja juurdlema – miks on Eesti kultuuriväli just selline nagu ta on, kust on alguse saanud read riigieelarves; missugune mõju on kultuuripoliitikal kultuuriorganisatsioonidele ja kuidas need omakorda mõjutavad ühiskonda.
Olen saanud ühiskonnauurijaks. Leian, et sotsiaalteadlasena on oluline osaleda väljal, mida uurid, see aitab mõista ja märgata kultuuriväljal toimuvat. Selleks, et mõtestada tänapäeva kultuurielu, on vaja tunda oma minevikku. Siis on juured kindlalt maas, tajume end tugevamana, kui teame oma lugu ja saame seda jutustada ka tulevastele põlvedele ning ka teistele rahvastele.

Kuidas jõudsid kultuurikorraldamise juurde?
Kultuurikorralduse juurde jõudsin õppides näitejuhtimist ja kultuuritööd Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kust omandasin põhipädevusena teatri- ja etenduskunstide-alased teadmised ja tunnetuse. Sellelt pinnalt tõukusid minu hilisemad loomingulised visioonid, mida realiseerides omandasin korralduskogemused praktika käigus. Dionysia-festival oli see, mille käigus õppisin managerismi või korraldust, kuid festivali kunstilise visiooni väljatöötamine andis väga hea võimaluse loominguliseks arenguks erinevates žanrites ning võimaluse näha, kuulda, kohtuda väga huvitavate inimeste, truppide, loojatega.
Hiljem, õnnestus ka õppida kultuurikorraldust ja -juhtimist Prantsusmaal, Dijoni Kõrgemas Ärikoolis, kus rahvusvahelise kursusega saime kolleegide ja sõprade võrgustiku kogu eluks. Muide, sealseid õppekavasid kohandades, on rajatud ka esimesed kultuurikorralduse õppekavad Eestis.

Mis sind selle juures võlub?
Võimalus realiseerida ja ellu kutsuda inspireerivaid kunstilisi visioone; võimalus kõnetada laiemat kultuuriavalikkust ning ellu kutsuda arutelusid, mis on ühiskonnas olulised (konverentsid, sümpoosionid, ümarlauad) jne.

Millised on senini olnud sinu suurimad väljakutsed või ettevõtmised?
Õpin aina ja ilmselt on see elukestev protsess. Mul on õnnestunud süveneda nii praktikasse kui ka mõtestada kultuuriprotsesse, see on jätkuvalt huvitav ja väljakutset pakkuv.

On sul järgmiseks kolmeks aastaks eesmärke, milleni soovid jõuda või mis on sinu unistuste korraldustöö?
Soovin mõtestatult tööd teha, et energiat jaguks nii raamatute kirjutamise; teadusetegemise, õppe- kui ka praktilises kultuurielus osalemiseks.

Valik tegemisi:
  • 2013-2017 Eesti Kultuuri Koja eestseisuses liige, vabatahtlik töö Koja aastakonverentsidega
  • 2014 MTÜ Anzen Arendusseltsi I Visioonikonverents Uue-Antsla Rahvamajas, Vana-Antsla mõisa taastamisest ja Urvaste kihelkonna konkurentsi võime tõstmisest „Pärand ja loomemajandus“. Mõisa taastamine peataks piirkonna allakäigu. Uue-Antslas vaagiti Vana-Antsla tulevikku.
  • 2012 Collegium Festumi I Sümpoosion MOKSis „Käsi, mis sind toidab“.
  • 2003 TLÜ Sümpoosioni „Tants Kaasaegses maailmas“ kontseptsioon ja läbiviimine
  • Rahvusvahelise Visuaalsete kunstide festivali Dionysia Tartus (1992-1999) peakorraldaja, festivalide kontseptsiooni ja kunstilise programmi koostamine, festivalide teemad:1999 – „Identiteedid“ (konverents „Identiteedid“)
    • 1997 – „Sõnatu kunst“ (konverents „Märgid Eesti Kunstis“)
    • 1995 – „Mees II AT lõpul“
    • 1993 – „Naine“ (ülemaailmse naisorganisatsiooni Zonta konverents)
    • 1992 – „Rahvusvaheline Teatrifestival Dionysia Tartus“.