Anna-Liisa Zirkel

Kuidas jõudsid kultuurikorraldamise juurde?
Korralduse juurde viis mind sisetunne ja palju õnne. Gümnaasiumis tahtsin juristiks saada ja viisin isegi paberid Tartu Ülikooli. Tänu sõbrale, kes oli 100% kindel, et tahab kultuurikorraldust õppida, hakkasin ka ise uurima mis see on. Kuud hiljem elasin Viljandis ja olin korraldus pisiku saanud. Üldse ei kahetse, et selle ratta veerema lasin.

Mis sind selle juures võlub?
Mõte. Jõud. Tegusus.

Millised on senini olnud sinu suurimad väljakutsed või ettevõtmised?
Suurimad väljakutsed on olnud inimesed. Igapäevaselt puutun kokku mitmete erinevate, huvitavate inimestega, kes koos töötades aitavad luua vapustavaid elamusi. Kõik ettevõtmised ongi juba ise väljakutsed, sest ennast pidevalt pingul hoides saab ka toredatest lugudest osa.

On sul järgmiseks kolmeks aastaks eesmärke, milleni soovid jõuda või mis on sinu unistuste korraldustöö?
Minu enda sisemine moto on, et kõike peab proovima. Korraldustöö maastik on nõnda suur, et piire pole näha. Sellepärast on minu unistuste korraldustöö kahtlemata kõik piiri ääred läbi käia. See tähendab proovida nii teatris lavastusi välja tuua kui rekameestele sünnipäevi korraldada. Kõik kogemused on eesmärgid omaette.